Projekteerimine on geomeetriline toiming, milles osalevad:

• objekt ehk kujutatav ese,
• kujutamiskiired ehk projekteerivad kiired,
• ekraan ehk projektsioonitasand.

Objekt ja kujutamiskiired on enamasti vaid kujutletavad. Toimingu lihtne kirjeldus: kujutamis- ehk projekteerimistsentrist ehk silmapunktist S lähtuv kujutamiskiir läbib objekti punkti, lõikub ekraaniga ning lõikumiskohta ekraanil tekib punkti projektsioon ehk kujutis.

Projekteerimist vaatleme kui objekti kõiki punkte läbivate kujutamiskiirte ja ekraani lõikepunktide kogumit. Jooniste valmistamisel projekteerime objekti elementide kujutised ainult teadlikult valitud punktide järgi, kasutades geomeetriliste elementide projektsioonilisi omadusi. Näiteks projekteerides mõnd kolmnurka, tuletame vaid selle tippude projektsioonid ekraanil, misjärel ühendame need järjestikku. Me ei projekteeri eraldi kolmnurga külgsirgete iga üksikut punkti. Projekteerimisega samaaegselt, toetudes teooriateadmistele, kontrollime pidevalt, et lahendus ei oleks vastuolus elementide projektsiooniliste omadustega.

Projektsioone liigitatakse kujutamiskiirte vastastikuse asendi põhjal tsentraal- ja paralleelprojektsioonideks.

Leia kiirelt
1. Projekteerimine
1.1. Tsentraalprojektsioon
1.1.1.Projektsioonide üldised omadused
1.2.Paralleelprojektsioon
1.2.1.Ristprojektsioon
Vaata lisaks

Tsentraalprojektsioon on saanud nimetuse projekteerimisel kasutatavate tsentraalsete (ühest punktist lähtuvate) kujutamiskiirte järgi. Joonis 1 selgitab tsentraalprojekteerimise olemust.

Mis juhtumil tuleb sirgjoone projektsiooniks punkt?

Antud on projektsioonitasand ε ja väljaspool seda silmapunkt S (projekteerimistsenter). Kujutamisobjektideks on kolmnurk ABC, mille küljele AB kuulub punkt D, ja sirglõik MN.

Tuletada kolmnurga ABC ja sirglõigu MN tsentraalprojektsioon ekraanil ε silmapunktist S.

Tuletamine: silmapunktist väljuvad kujutamiskiired läbivad kolmnurga tippe A, B ja C ning punkte D, M ja N, tekitades ekraaniga ε lõikudes punktide tsentraalprojektsioonid A’, B’, C’, D’, M’ ja N’ [loe: A prim jne].
Ühendame järjestikku kolmnurga tippude projektsioonid. Kujutis A’, B’, C’ on antud kolmnurga ABC tsentraalprojektsioon ekraanil ε.
Kuna sirglõigu kahte otspunkti M ja N läbib üks kujutamiskiir, projekteerub sirglõik ekraanil punktiks. Objektide projektsioonide tähistamisel võetakse arvesse nähtavus. Kehtib nähtavuse reegel: objekt jääb vaataja ja ekraani vahele. Niisiis märgime projektsioonidest esimesele kohale vaatajale nähtava punkti M’ ning samasuse märgi (tähendab, et punktide projektsioonid asuvad ekraanil samas kohas) järele vaataja eest varju jääva punkti N’ projektsiooni.

…