Joonestamine ja joonis
Joonestamine ja joonis on omavahel seotud mõisted. Nimelt, joonestamise tulemus on joonis. Nende mõistetega seonduvat järgnevas vaatlemegi.
Üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Oleme ilmselt kõik seda ütlust kuulnud ja kogenud.
Aastaid tagasi, töötades projektasutuses, kuulsin ütlust tihti. Enamasti lõppesidki probleemi suulised kirjeldused olukorra paberile visandamisega. Joonis andis alati kiire, detailse, üheselt mõistetava ja samas ülevaatliku probleemi ja selle lahenduse kirjelduse.
Paljud elualad kasutavad loova mõtte või asja kirjeldamiseks jooniseid. Igal neist elualadest on välja kujunenud just talle sobiv viis jooniseid teha. Osad piirduvad skitseerimisega, kuid mitmed erialad vajavad tooteni jõudmiseks pisidetailideni täpseid jooniseid ja jooniste üheselt loetavuseks üldisi norme.
Joonestamise olulisimateks eesmärkidest on arendada inimese ruumikujutlusvõimet, ilumeelt ja korraarmastust, mida teostatakse ruumi ja selle elementide oma peas ette kujutamise ning kujutava geomeetria vahendusel mõtte kirjapanekuga. Töö selguse hoidmise, samuti töövõtete, jooniste valmistamise eeskirjade, geomeetriliste konstruktsioonide ja jooniste lugema õppimisega.
Ajaloost
Olulisemaid teetähiseid illustreerib geomeetria ja joonestamistegevuste arengu ajajoon:
Kujutiste abil, esteetiliselt mõjusalt ning arusaadavalt, ümbritseva maailma, oma ideede ja maailmatunnetuse vahendamine on kunst. Üks tuntud nimedest, kes oma ning teiste ideid jäädvustas, on näiteks Leonardo da Vinci . Vaata tema töid erinevatelt elualadelt [16].
Alljärgnevas on valik kohalikest joonestamisega seotud ajajoone teetähistest:
| ~ 2000 – … | Digitaalsed joonestamise õppematerjalid koolide õppejõududelt, õpetajatelt |
| 1996 – | Tehniline joonis. Õppeotstarbeline käsiraamat. J.Riives, A.Teaste, R.Mägi |
| 1985 – | Õpik “Ehitusjoonestamine” kõrgkoolidele. L.Tamm |
| 1983 – | Õpik “Joonestamine” tehnilise joonestamise ja kujutava geomeetria elementidega. J.Riives, K.Tihase |
| 1974 – | Õpik “Masinaehitusjoonestamine” tehnikumidele. J.Riives |
| 1967-1979, 1990 – | Joonestamise õpikud üldhariduskoolile. Autorite kollektiivid koosnesid Tallinna Tehnikaülikooli õppejõududest O.Rünk, V.Tapper, E.Kogermann, N.Paluver, K.Tihase |
| 1961, 1969, 1977 – | Õpik “Kujutav geomeetria” kõrgkoolidele. O.Rünk, N.Paluver; 1986 ilmus raamatu täiendatud kordustrükk ja lisandus autor A.Talvik |
| 1946-1949 – | Kolmeköiteline “Kujutava geomeetria kursus”. A.Humal, O.Rünk, A.Garšnek |
| 1947 – | Tehniline joonestamine masinaehituse alal. H.Taal |
| 1947, 1953 – | Käsiraamat joonestajaile ja konstruktoreile. E. Targo |
| 1940, 1947, 1959 – | Metallitöö õpperaamatud tööstus- ja raudteekoolidele. T.Ussisoo |
| 1938 – | Tehnilise joonestamise põhialused ilmusid ajakirja “Tehnika Kõigile” viies numbris. R.Prükkel |
| 1927 – | Käsikirja õigustes kursus “Kujutav geomeetria”. H.W.Reier |
| 1920 – | Taluehitiste paremiku album (joonised üsna sarnased nüüdisaegsetele). Koostaja F.Peterson |
| 1889 – | C.R.Jakobson taluelamu joonised (projekt) eestikeelses väljaandes “Olevik” |
Jooniste tegemiseks vajalikku teooriat ja praktilisi oskusi on üldhariduskoolis vahendanud õppeaine joonestamine . Eelmise riigikorra ajal kuulus joonestamine kaua aega üldhariduskooli riiklikku õppekavasse ning õppeaine programm oli väga mahukas. See nägi ette jagada ülevaatlikke õpetusi:
- geomeetrilisest joonestamisest,
- projektsioonjoonestamisest,
- tehnilisest joonestamisest,
- ehitusjoonestamisest,
- arvjoonistest (skeemid, diagrammid, graafikud),
- jmt.
Õppetundide mahutavus ja õpetajate ettevalmistus ei võimaldanud õpetada kõike planeeritut kvaliteetselt. Ühel hetkel eemaldati aine õppekavast ning palju koole joonestamist oma õpilastele enam ei õpetanud. Seda ajani, mil riik nägi vajadust joonestamise õpe taasatada.
Täna, seoses tehnikaerialade populariseerimisega, on joonestamine tagasi riiklikus õppekavas ainevaldkonnas Tehnoloogia , mille koosseisus on õppeained – tehnoloogiaõpetus, käsitöö ja kodundus.
Maailmaski on joonestamise (kujutava geomeetria) õpe läbinud tõuse ja mõõnasid. Mingil hetkel leitakse, et selle aine arvelt saab ressurssi kokku hoida. Õppe vähendamise (või kaotamise) järel aga jõutakse tõdemuseni, et õpe on vaja taastada. Nüüd sekkuvad erinevad arvajad ja huvigrupid, et õpet kuidagimoodi jätkata.
Joonistamine ja joonestmine – mis neid eristab
Vanimaid inimeste kirjaliku eneseväljenduse vorme on joonistamine. Kui ammustel aegadel tehti koopa seinale pilte pigmendiga, siis täna on meil oma mõtetest või nähtust jälje jätmiseks mitmekesine valik vahendeid. Tookord joonistati nii nähtut kui ideid. Täna nimetame tehnilist infot kujutavat …
Edasi lugemiseks (tasuta):
Logi sisse veebikeskkonda SISENE-lingi vahendusel (vt ülal menüüs, paremal):
1. Lisa enda kontole artikli lugemisõigus klõpsates nuppu „Lugema“.
2. Kord juba lisatud artikli lugemist saad jätkata klõpsates nuppu „Lugemise jätkamiseks pead olema sisse logitud“ või „Lugema“.
Registreeru alloleva vormi kaudu kui sul ei ole kasutajakontot meie veebikeskkonnas.
Tähelepanu! Kui registreerud keskkonda ühe artikli lugemiseks (= lood kasutaja), saad juurdepääsu kõikidele tasuta registreerumisega artiklitele.
Artikkel sisaldab lugemist keskmiselt 40 minutiks.