Ise nurgaliistude lõikamine ja ühendamine (DIY) vajab oluliste geomeetriatõdede meelde tuletamist, et tagada nurkades liistude korrektne ühendumine. Ilusa ja täpse tulemuse tagamiseks kuluvad ära ka teamised ja oskused mõõtmisest, (nurga)sae ja teiste töövahendite käsitsemisest ning täpne silmamõõt ja käeline osavus.

Meenutame liistude ühendamist geomeetria seisukohalt:

• kolmnurga sisenurkade summa on 180° (joonis 1, G1) – vaja teada liistude lõikejoone kaldenurga määramisel;
• kahe sirge lõikumisel on vastakuti asetsevad tipunurgad võrdsed (joonis 1, G2) – vaja teada nurkade mõõtmisel käepäraste vahenditega (nt paber, joonlaud, pliiats); seintest moodustunud nurk on sel joonisel tähistatud α-ga (ja ka α₁-ga);
• sümmeetrilise võrdhaarse kolmnurga (joonis 1, G3) kaks külge on võrdse pikkusega ning nende külgede vastasnurgad on võrdsed – kolmnurgad tekivad nurkades liistude kattumisel.

Joonis 1

Liistude ühenduskohas, nurkades, lisandub liistu väljamõõdetud pikkusele nurgaühendust moodustav osa, s.o täisnurkne kolmnurk (joonis 2), mille üks kaatet (a) on liistu mõtteline ristlõikejoon väljamõõdetud pikkuse otspunktist, teine kaatet (b) vastasküljele nurga moodustumiseks lisanduv pikkuse osa ning hüpotenuus (c) lõikejoon ehk liistude ühendusjoon. Nurka viimistlevate liistuotste kokkusobimiseks tuleb seina õiget pikkust märkivast punktist üks liist lõigata kaldega paremalt vasakule ja teine liist vasakult paremale.

Joonis 2

Esmalt on vaja teada viimistletava nurga suurust kraadides. Nurga mõõtmiseks võib kasutada ehituspoes müüdavaid töövahendeid (vaata valikut artikli lõpust), kuid seinte nurki saab mõõta ka koolimatemaatika töövahenditega. Just nende vahendite abil sise- ja välisnurga (joonis 3) mõõtmist vaatlemegi. Töövahenditeks on paberileht (sobib tihedam paber, mis ei rebene kergesti), pliiats, joonlaud ja mall.

Nurk, mille seinapinnad moodustavad, võib olla täis-, terav- või nürinurkne.

Joonis 3

Mõõtmisvahendid: kolmnurkjoonlaud.

Joonis 4, M – Aseta põrandal kolmnurkjoonlaua üks haar vastu seina ja teine haar vastu teist seina. Kui kolmnurga mõlemad kaatetid on oma täies pikkuses vastu seina, on nurga suurus 90°. Vastasel juhul määra nurga suurus mõnel allpool kirjeldatud viisil.

Joonis 4

Mõõtmisvahendid: paberileht ja mall.

Joonis 5, S1 – Paiguta paberilehe üks serv põrandal vastu seina nii, et paber painduks osaliselt üles teisele seinale (joonisel on paberi üles painduv osa joonestatud läbi horisontaalse seinajoone).

Joonis 5, S2 – Murra seinale paindunud paberiosa tagasi nii, et paberi murdejoon kulgeks põrandal mööda teise seina ja põranda lõikejoont.

Joonis 5, S3 – Paiguta paberile tekkinud nurka mall ja mõõda nurga suurus.

Joonis 5

Mõõtmisvahendid: ristkülik- ja kolmnurkjoonlaud.

Joonis 6, M1 – Aseta ristkülikjoonlaud põrandal vastu ühte seina ja hoia ühe käega joonlauda paigal.

Joonis 6, M2 – Teise käega aseta kolmnurkjoonlaud ühe kaatetiga (lühema küljega) ristkülikjoonlauale nii, et teine kaatet jääks teise seina poole. Libista kolmnurka mööda ristkülikjoonlaua serva vastu teist seina. Kui mõlema joonlaua servad toetuvad tervikuna vastu seinu, on nurk täisnurkne.

Joonis 6

Mõõtmisvahendid: paberileht, joonlaud, pliiats ja mall.

Joonis 7, V1 – Paiguta paberilehe serv põrandal vastu seina (s.o nurga üks haar) nii, et see ulatuks nurga tipust üle.

Joonis 7, V2 – Paiguta joonlaud põrandal vastu teist seina. Tõmba pliiatsiga paberile selle seina ja põranda lõikesirge pikendusjoon (s.o nurga teine haar). Seintest moodustunud nurga α suurus on nüüd üle kantud paberile.

Joonis 7, V3 – Mõõda paberile joonestatud nurga α suurus malli abil.

Joonis 7

Vaatleme nüüd kuidas liistude lõikamine ja ühendamine (DIY) geomeetriast lähtuvalt toimetada.

Teatavasti poolitab liistude kokkupuutejoon seinatasandite lõikumisel tekkinud nurga φ (joonis 8).

Joonis 8

Kahe vastakuti asetatud liistu lõikejooned viimistlevad omavahel kokkupuutudes nurga korrektselt.

Töö käik liistu lõikenurga määramisel:

• määratle nurga tüüp (kas liist läheb seintest moodustunud sise- või välisnurka),
• mõõda nurga (φ) suurus ja määra liik (kas tegemist on täis-, terav- või nürinurgaga),
• arvuta lõikamisnurga (β) suurus täisnurkse kolmnurga sisenurkade summa valemist (kolme sisenurga summa on 180°. Seega on kahe teravnurga summa 180° – 90° = 90°).
  Lõikamisnurk β = 90° – α.

Näited seinte täis-, terav- ja nürinurksete sise- ja välinurkade liistuga viimistlemisest. Nurkades, liistude ühenduskohtades, tuleb tähele panna lõikejoone suunda.

Joonis 9

Täisnurkne sisenurk (joonis 9, S_T) – nurgasae nurgamõõdikule tuleb seadistada nurk 45°.

Täisnurkne välisnurk (joonis 9, V_T) – nurgasae nurgamõõdikule tuleb seadistada nurk 45°.

Joonis 10

Teravnurkne sisenurk 75° (joonis 10, S_E) – nurgasae nurgamõõdikult tuleb seadistada nurk 52°.

Teravnurkne välisnurk 75° (joonis 10, V_E) – nurgasae nurgamõõdikult tuleb seadistada nurk 52°.

Joonis 11

Nürinurkne sisenurk 108° (joonis 11, S_N ja joonis 12) – nurgasae nurgamõõdikult tuleb seadistada nurk 36°.

Nürinurkne välisnurk 108° (joonis 11, V_N ja joonis 13) – nurgasae nurgamõõdikult tuleb seadistada nurk 36°.

Liistu jätkamisel lõigatakse mõlema liistu otsad ühte pidi ja sama nurga all (joonis 14).

Joonis 14

Leia meie veebilehelt endale veel kasulikku.

[DIY = Do It Youself = Tee seda ise]

* Pilt veebilehelt www.diydoctor.org.uk