Joonise vormistamine on soovituslike nõuete (standardi) järgimine. Professionaalses töös võib soovituslikust saada kohustuslik.

Tavapäraselt on joonise loomisel vaja:

• valida joonise valmistusviis (manuaalne või digitaalne),
• valida (joonestus)paberi formaat (A4, A3, A1, vm),
• joonestada raamjoon (köiteribaga või ilma),
• joonestada kirjanurk (eriala- või ettevõttepõhine või õppeotstarbeline),
• valida joonise mõõtkava (1:1, 10:1, 1:50, vm).

Alljärgnevas heidame pilgu eelnimetatud punktidele. Lisaks tutvume joonte, viirutusmustrite, normkirjaga ja selgitame joonise kokkumurdmist A4 suuruseks A3 formaatlehe näitel.

Joonise võime teha manuaalselt (käsitsi) ja digitaalselt (arvutil). Sõltumata valmistusviisist peab joonis olema vormistatud nõuetekohaselt. Kehtib reegel – joonis loomisel kasutame korraga vaid ühte tehnikat.

Manuaalse ja digitaalse joonise vormistamistegevused on erinevad tänu töövahenditele.

Manuaalsel joonestamisel tuleb iga joonise loomist alustada valgelt lehelt:

• valida joonise formaat,
• otsustada joonise tehnika (pliiats või tušš),
• teha lehe vormistustööd (raamjoon, kirjanurk, jmt),
• otsustada joonise mõõtkava,
• mõelda läbi kujutiste paigutus koos mõõtmetega.

Tõsi, töö kiirendamiseks on siin omad võimalused. Näiteks, kirjanurga täitmata vormi ja logo saab joonisele lisada valmistrükitud kleebistena.

Digitaalsel vormistamisel saame vormistamist kiirendada luues:

• kasutada korduvalt vajalike töövahenditega joonise loomise alusfaili (template),
• korduvkasutusega, sh muudetava tekstiga ja suurusega objekte – plokke (block),
• eelvormistatud väljatrükkimislehte (layout),
• jne.

Loe lisa meie joonestamisest ja joonisest rääkivast artiklist.

Standardid ISO 5457 ja ISO 216.

Joonise formaat tuleneb paberilehe suurusest ehk paberiformaadist.

Paberiformaat on paberipoogna pikkuse ja laiusega määratud suurus ja kuju.
Paberiformaadid on kehtestatud Euroopa standardiga EN ISO 216, mis põhineb Saksa Standardiorganisatsiooni (DIN) poolt 1922. aastal vastu võetud standardil DIN 476.

Formaatide moodustamisel on aluseks niisugune 1 m² pindalaga ristkülik, mille laius ja pikkus suhtuvad nagu ruudu külg ja diagonaal: b ÷ l = 1 ÷ √2 (vt joonis). Sellise kujuga ristküliku järkjärgulisel poolitamisel saadakse väiksemad omavahel sarnased, ühesuguse külgede suhtega ristkülikud.

Joonis. Standardse formaadi kuju

Formaatide mõõtmed esitatakse millimeetrites järjestuses lühem serv × pikem serv.

A-seeria paberiformaat on baasseeria ning ülejäänud seeriad on tema abiseeriad.

Paberipoogna baasformaatide pindalad ja suurused:

• A-seeria formaadi A0 pindala on 1 m² ja suurus 841 × 1189;
• B-seeria formaadi B0 pindala on 1,414 m² ja suurus 1000 × 1414;
• C-seeria formaadi C0 pindala on 1,189 m² ja suurus 917 × 1297;
• D-seeria formaadi D0 pindala on 0,841 m² ja suurus 771 × 1091;
• jt.

Formaadi tähistus koosneb seeria tähest (nt A) ja numbrist (nt 0), mis näitab mitu korda baasformaati 0 on poolitatud. Iga järgmine formaat on pool eelmisest. Jaotamisel poolitatakse formaatlehe pikem serv.

Tolerants ehk formaatlehe suuruse erinemine etteantud mõõdust kas mõõdu vähenemise või suurenemise poole on mõõtmetel 150 mm ±1,5 mm, mõõtmetel 600 mm ±2 mm ja sellest suurematel ±3 mm.

Jooniste puhul kasutatakse A seeria formaate, mille suurim A0 suurus on pindalaga 1 m² ja mõõtudega 841 × 1189 mm.
A0-poogna põhiformaatide jaotused, tähised ja mõõdud:

Joonis. A-seeria põhiformaadid

Formaate võib kasutada horisontaalsena ja vertikaalsena (st pikem serv on horisontaalselt või vertikaalselt). …