Monge’i [loe: monž’i] meetod [1] tähendab, et teineteisega risti olevatele ekraanidele ristprojekteeritakse ruumis asuva objekti kujutised.

Seejärel pöörame kujutistega ekraanid ühele tasandile. Nii saame joonise. Ekraanide lõikesirgeid, mis ekraanidel asuvaid kujutisi eraldavad, vaatleme koordinaattelgedena (vt joonis Risttahuka kolmvaade).

Praktikas võime valida ühe variandi kolmest:

• märkida joonisele kõik 3 koordinaattelge (vt joonis Risttahuka kolmvaade),
• märkida ainult ühe koordinaattelje (s.o kaksvaatele x-telje) (vt joonis Risttahuka kaksvaade),
• jätta joonisele kõik koordinaatteljed märkimata – teljevaba kaks-, kolm- või mituvaatena.

Joonis. Risttahuka kaksvaade

Joonis. Risttahuka kolmvaade

Sel meetodil valmistatakse kõikide tootmisjooniste projektsioonid, milledele lisanduvad valdkonnapõhised kujutamisviisid, ting- ja leppemärgid.

Aksonomeetria meetodil saame objektist (esemest) ilmeka kujutise, kasutades konstrueerimisel objekti punktide ristkoordinaate ja teljestiku kujutist.

Aksonomeetria teooria tegeleb peamiselt teljestiku kui objektiga, varieerides selle asendit ekraani suhtes ja tuletades temast mitmesuguseid projektsioone.

Objekti aksonomeetrilise kujutise tuletamiseks:

1. Seome objekt ruumilise ristteljestikuga (objekti iga punkt saab endale kindlad koordinaadid);
2. Joonestame soovitud aksonomeetrilise teljestiku kujutise (vt teljestiku enimkasutatavaid variante jooniselt Projektsioonide liigitus );
3. Konstrueerime objekti kujutise teljestiku kujutise baasil, kandes objekti punktide koordinaatlõigud teljestikku.

Sel meetodil saadud joonist nimetame aksonomeetriliseks kujutiseks (projektsiooniks) ehk piltkujutiseks.

Kujutise piltlikkuse tagab teljestiku paigutamine projekteerivate kiirte suhtes asendisse, mille puhul ükski koordinaatpind ei ole kiirtega paralleelne ega projekteeru seetõttu sirgjooneks.

Aksonomeetria meetod on üldnimetus, millel on niisiis palju alaliike. [4]

Alaliikide eestikeelsetes nimetustes on reeglina järgmised osad, mis väljendavad:

• kujutamiskiirte orienteeritust projekteerimistasandi suhtes (risti või kaldu),
• telgede (koordinaatlõikude) moondetegurite sarnasust ehk kas ühe-, kahe- või kolmemõõdulisust (vastavalt iso, di, tri),
• meetriat ehk mõõtmist.

Joonis. Risttahuka piltkujutis (ristisomeetria)

Joonis. Risttahuka piltkujutis (frontaalne kalddimeetria) [frontaalne = esiküljele suunatud]

Sel meetodil valmistatakse objektist illustreeriv piltkujutis, mis abistab vaatajal objekti visualiseerida.

Kvooditud ristprojektsiooni meetod kasutab vaid ühte ekraani. Nagu meetodi nimetus ütleb, on kujutamiskiired ekraani suhtes risti.
Ekraan ε on xy-koordinaatpind ning kolmas koordinaat z on risti ekraaniga.

Punkti projektsiooni asukoht ekraanil märgitakse punktkujutisega ja tähistamisel kasutatakse kahte viisi (üks korraga):

• projektsiooni nime ja sulgudes z-koordinaati, nt A'(44,00) [tavaliselt õppeülesannetes];
• ilma projektsiooni nimeta, vaid z-koordinaadiga, nt 44,00 [professionaalses töös].

Enim leiab meetod kasutust maa-ala plaani ja geodeetilise alusplaani loomisel. [5] Sel meetodil loodud joonistele ei märgita x-telg ja y-telge vaid koordinaatvõrk. See on ruutvõrk, millel x– ja y-telje suunaliste võrgujoonte lõikepunktidesse märgitakse ristikesed – need tähistavad geodeetilisi punkte. Joonisele märgitakse vähemalt ühe geodeetilise punkti x ja y koordinaadid ja ilmakaared.

Joonis. Risttahuka joonis kvooditud ristprojektsiooni meetodil	Õppeülesande joonisele on märgitud x ja y telg. Kirjuta jooniselt välja punktide A, B, C ja D koordinaadid.
Joonis. Näide kvooditud ristprojektsiooni meetodi kasutusalast – maa-ala geodeetiline alusplaan	Geodeetilisel alusplaanil on näha koordinaatvõrgu ristikesed (leia 7 tk)  ja joonise infokihte eristavad värvused. Siinsel näitel: mustad – mõõdistuspunktide kõrgusarvud, pruunid – maapinna kõrgusandmed (samakõrgusjooned ja nõlvad), sinised – olemasolevad ehitised (hooned ja rajatised, nt sild), helesinised – jõgi ja vee ärajuhtimine.

Selle meetodi põhimõttel valmistatakse kõik maa-alade plaanid ja kaardid.
Näiteks toimub hoone paigutamine krundile asendiplaanil ja tee trassi valik maa-ala plaanil. Mõlemaid eelmainituid nimetame plaani mõõtkava ja info detailsuse tõttu geodeetiliseks alusplaaniks.

Risttahuka üks tahk on tähistatud eraldusvärviga, et eri meetoditel loodud joonistelt oleks hea vaadata, milliseks kujundiks ja kuhu see tahk ekraanidel projekteerub.

Joonis. Risttahuka kaksvaade – Monge’i meetod	Joonis. Risttahuka kolmvaade – Monge’i meetod
Joonis. Risttahuka piltkujutis – aksonomeetria meetod (ristisomeetria)	Joonis. Risttahuka piltkujutis – aksonomeetria meetod (frontaalne kalddimeetria)
Joonis. Risttahukas – kvooditud ristprojektsiooni meetod

Tähistused
Projekteerimine
[1] 1799: Géométrie descriptive. Leçons données aux écoles normales (Descriptive Geometry)
[2] MacTutor. Gaspar Monge
[3] Wikipedia: Gaspard Monge (9. mai 1746 – 28. juuli 1818)
[4] Wikipedia: Axonometry
[5] Maa-ameti geoportaal. Ruumiandmed – geodeetilised andmed