Kujutava geomeetria sisu ja eesmärk

Kujutav geomeetria annab põhialuse objektide projekteerimiseks ning ruumi ja ruumilisusega seotud geomeetriliste probleemide lahendamiseks.

Kujutava geomeetria

  • arendab meie ruumikujutlusvõimet ja mõtlemist,
  • võimaldab ideena olevaid objekte (ruum, asjad) kavandada ja kujutistena detailselt läbi mõelda.

Igapäevaselt on sellised teadmised vajalikud väga paljudel erialadel, eeskätt ehitus- ja mehaanikainseneri, arhitekti, ehitaja ametis. Ehk aladel, kus töötatakse joonistega, vajatakse ruumilise vormi tasapinnalist kujutist või laotust, joonistatakse vaadet, pildistatakse jne.

Kujutava geomeetria sisu

Kujutavas geomeetrias käsitletakse:

  • objektidest tasandiliste kujutiste (jooniste) tuletamist;
  • ruumigeomeetriliste ülesannete lahendamist kujutiste abil.

Ruumigeomeetriliste ülesannete lahendamine toimub graafilisel meetodil.

Joonis on probleemülesandele vastuse tuletamise põhivahend. Joonis peab üheselt määrama kõik objekti geomeetrilised omadused: kuju, suuruse ja üksikosade vastastikused asendid. Nõuetekohaselt loodud joonist nimetame objekti määravaks jooniseks ja see on samaväärne objekti mudeliga. Sageli koosneb objekti joonis mitmest kujutisest (vaatest vms). Tähtsaimad objekti määravad joonised on tehnilised joonised, sest nende järgi toodetakse või ehitatakse.

Kujutava geomeetria varal omandame ka joonise lugemise oskuse – objekti kuju, suuruse, osade vastastikuse asendi kindlakstegemise joonise järgi.

Kujutava geomeetria eesmärk

Kujutava geomeetria eesmärk on:

  • arendada meie ruumikujutlusvõimet – ette kujutada veel olematuid ehitisi, masinaid jms ning luua nende joonised,
  • anda modelleerimis- ja kujutamismeetodite teoreetilised alused jooniste valmistamiseks ja lugemiseks; panna sedakaudu alus tehnilisele joonestamisele,
  • kujundada joonestamiseks vajalikud graafilised oskused ja vilumused nii manuaalselt kui ka digitaalselt,
  • arendada mõtlemist ja silmamõõtu.

Lisaks on kujutava geomeetria teadmistel-oskustel esteetiline ja kasvatuslik väärtus.
Kui soovime teha esteetilist joonist, peame oma tegevuse läbi mõtlema ja järjestama. Ei maksa panustada hilisemale parandustööle – see võib joonise rikkuda, määrida ja sisse tuua nn peidetud vigu.
Mingist hetkest, kui oleme oma tormakust taltsutanud, õnnestubki meil luua puhas, selge, õigete projektsioonidega, informatiivne, hästi paigutatud kujutiste ja valitud formaatlehele sobivas mõõtkavas joonis. St, et me oskame ette mõelda, küsimusi esitada ja vastuseid otsida – ning oma uut oskust nautida. Mõtelda on mõnus!

Tänapäeval on meil palju digitaalseid abivahendeid. Need võivad luua mulje, nagu kujutavat geomeetriat joonestamises enam ei kasutatakski. Tegelikult nii see ei ole. Digivahendid on meile abiks, teevad paljud asjad ise ära ja meie tööprotsessi näiliselt kergemaks. Ent ka nendega töötamisel on suureks abiks, kui tegija on kujutavas geomeetrias nagu omas kodus, teab juba ette,  mida soovib teha, ja oskab digivahendeid õigesti kasutada.

Õppimine ei tundugi pingutusena, kui me tõeliselt midagi osata tahame.
Seepärast esita endale mõned küsimused ja püüa neile vastused leida.

Mis valdkonnas soovid tegutseda?

Mida sulle meeldib ise teha või luua?

Kas sinu huvi põhineb vajadusel?

Kas kujutad end ette palgatöötaja või ettevõtjana?

Kas soovid valitud alal olla professionaalselt pädev?

Millist tööelu endale ihkad?

Kas eelistad olla aktiivne või passiivne töötaja?

Motiveerimis- ja reflekteerimisabi avamiseks klõpsa kas plussmärgil või selle järel oleval kirjel.

[1] Pilt lehe päises: Echigo-Tsumari-Art-House